ETTEVÕTLUSE ALUSED	Aine üldeesmärgid    on anda süsteemne ülevaade
	ettevõtlusest mikro-, makro- ja ka mesotasandil
	ning	eeldused ettevõtluse põhiprotsesside ning
P2PC.00.281 - 3EAP (2AP)
	-probleemide mõistmiseks ja seostamiseks, mis
	võimaldavad läbida järgnevaid kursusi.
Õppejõud:	Projektijuhtimine?			Rakendusvaldkond?
				Ettevõtjana tegutsetakse
	Varsti näeme, et (iga)
Vastutav: ARVI KUURA (PhD) dotsent,			ETTEVÕTLUS	(ja projekte teostatakse)
	ettevõtja on mingil ajal
				mingil tegevusalal …
	ka projektijuht …
ettevõtluse osakonna juhataja
e-post arvi.kuura@pc.ut.ee, ruum 259		PROJEKTI-
Telefon 44 505 32 (Mobiil 52 87 321)			RAKENDUS-
		JUHTIMINE
			VALDKOND
Kaasatud: Airi Noppel (õppeülesande täitja)	Allikas: Semolic 2006
		Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011			2

Aine sisu (ehk mida teha tuleb) ja nõudmised		Äriidee kirjeldus	– kodune (paaris)töö
Hindamisele (st eksamile) pääsemise tingimused:		… pakutud on kaks alternatiivi:
- Kontrolltöö - vähemalt 51% (ehk 11 punkti)		A)  Uue (väike)ettevõtte käivitamiseks		(mis on sobivam
- Äriidee kirjeldus - vähemalt 51% (ehk 16 punkti)		ehk soovitav päevastele üliõpilastele) või
… st kokku vähemalt 27 punkti (100-st võimalikust)		B)  Tegutseva ettevõtte arendamiseks		(sobiv ja soovitav
Lõpliku tulemuse kujunemine:		avatud ülikoolile – ehk neile, kes on seotud mõne
		tegutseva ettevõttega ning soovivad seda arendada)
- Äriidee kirjeldus - 30 % (30 punkti)
		Variandis B võib ettevõtte asemel olla ka muu organ  isatsioon (nt
- Kontrolltöö - 20 % (20 punkti)
		MTÜ, avalik asutus vm), mille sissetulekutest laeku  b oluline osa
- Eksam (test) - 50% (50 punkti)
		turu kaudu, st toodete-teenuste müügist – ehk sotsia  alettevõte).
Iseseisvad tööd:
		Ülesanne B on põhimõtteliselt sama mis A (ehk sisal    dab ka A), kuid
- Äriidee kirjeldus  (sisu ehk nõuded ÕISis õppematerjalide all)
		lisaks uuendusele ehk innovatsioonile (nt uus toode/teenus, uus turg,
		protsess, organisatsioon vm) tuleb sel juhul vajalikul määral käsitleda
- Kohustusliku õppematerjali läbitöötamine - kontrolltööks	ja
		ka olemasolevat. See aga eeldab ligipääsu olulisele informatsioonile   ,
eksamiks (testiks) valmistumine
		mis tausta andmiseks vajalikuks osutub!
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010	3	Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010		4

SISSEJUHATAVAD TEEMAD ehk KÜSIMUSED:		Ettevõtluse määratlused ...
Mis on ettevõtlus?
		... leiduvad ka mitmetes seadustes, aga ...
Kuidas ettevõtlus on arenenud ( maailmas, ehk üldjuhul
		... need erinevad äri- ja maksuõiguse ja isegi üksikute
arenenud tööstusmaades   )?
		maksuseaduste lõikes – näiteks:
Kuidas on arenenud ettevõtlus Eestis ( hiljutises) siirderiigis)?
		TMS § 14 lg. 2: Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus
Kui ettevõtlikud on eestlased ning meie lähimad ja ka veidi
		(sh notari ja ... kutsetegevus ja vabakutselise loovisiku loometegevus),
		mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest		või
kaugemad naabrid?
		vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa
Mis on ettevõtlus?   See ei olegi lihtne küsimus: määratlusi		arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
		KMS § 2. lg 2: Ettevõtlus .. on isiku iseseisev majandustegevus, mille
(definitsioone) on palju ja üsnagi erinevaid ...
		käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata
... siiski - näib, et domineerib üks soomõiste ...		tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka
		notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevust. Ettevõ    tlusena ei
... ehk: ettevõtlus on tegevus  , aga ...
		käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenu	se
... aga mitte igasugune (inim)tegevus, vaid spetsiifiliste		osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigu sliku juriidilise
		isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus
tunnustega!
		kujutab endast ... majandustegevust või selliseid ... tehin guid ja
Mis on ettevõtluse kui tegevuse eritunnused, kus ja	kuidas on	toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille
		maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi.
ettevõtlus määratletud?		NB! Neid (maksuseadustes toodud) definitsioone ei pea eksamil teadma ☺
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010	5	Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010		6

Levinud (juriidilistes) määratlustes on palju ühist, seega			Ettevõtluse iseloomulikud tunnused:
	saab määratleda nt nii:
ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev			Eelnevas toodi välja ettevõtluse (ka ettevõtja) tüüpiline
	(majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja
				tunnus - tulu ootus, aga neid on veel – olulisimad on:
	moraalinormidega)
			•	riskivalmidus ja määramatuse taluvus;
Mida teha sulgudes olevaga – alles jätta või ära võtta?
			•   vastutusvalmidus (inimeste ja kapitali eest);
- Esimesed võiks pigem ära võtta – nt TMS on mainitud  ka muu
	kutsetegevus, sh loominguline ja teaduslik;		•   aktiivsus, pühendumus (raha, aeg, energia);
- Teised võiks pigem jätta – vastasel juhul võiks nt  röövlit käsitleda
			•	võimaluse tunnetamine ja ettenägelikkus;
	ettevõtjana ...
Kasutatud soomõiste  tegevus rõhutab, et primaarne on tegevuse			•	uuenduslikkus (kõigis tuntud aspektides).
	iseloom (st suunitlus ehk eesmärk) ning et tegevusesubjekt (st
			... Ettevõtlus on elamise viis   (Anu Laas 2001)
	ettevõtlusega tegeleja isik) on teisejärguline.
Seega:			NB! Ettevõtjaks ei peeta üksnes investorit (st isikut, kes
•	peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegeleda (ehk tul	u saada) ka muud
				paigutab oma raha mingisse ettevõttesse, vajalik on ka
	subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektor i asutused jm;
				aktiivne osalemine ettevõtlustegevuses ehk juhtimises!
•	igasugune ettevõtjate tegevus ei pruugi olla ettevõtlus   .
	Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010	7		Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010	8

Veel ettevõtluse definitsioone:			Kaasajal üha enam leviv vaatekoht ettevõtlusele on nn
Sageli rõhutatakse ettevõtluse olemuses uute võimal	uste nägemist		protsessikeskne (ehk protsessipõhine), milles on keskseks
ja ärakasutamist, milleks tuleb vajadusel koondadaja korraldada			märksõnaks muutus (nagu ka alljärgneval joonisel):
erinevaid ressursse ning luua uusi organisatsioone.
Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas	omal käel või
organisatsioonisiseselt – püüdlevad võimaluste poole		ja
kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis se		l hetkel
on nende käsutuses   (Stevenson ja Jarillo 1990)
Euroopa Komisjoni (nn Oslo Agenda 2006) ettevõtluse definitsioon:
Ettevõtlus on dünaamiline ja sotsiaalne protsess, k   us inimesed
üksi või üheskoos määratlevad uuendusvõimalused ja
tegutsevad sihipäraselt nende elluviimiseks kas sot siaalses,
kultuurilises või ärilises kontekstis.
? Milliseid soomõisteid kasutati eeltoodud definits  ioonides?
Veel üks määratlus (Kuura, Blackburn, Lundin 2011):			Joonis: Ettevõtja võimaluste märkajana ja ärakasutajana
... we define entrepreneurship as changes in existing practices
			(Allikas: Miettinen & Teder 2006)
and processes, or the establishment of new activities, that
lead to changes in the economy and society.
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010		9	Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010	10

	Ettevõtlus: olemus ja nähtumus			Ettevõtlus kui akadeemiline distsipliin
Mõiste “ettevõtlus” tähendab vähemalt kaht:			... on märksa "noorem“ kui üldine ettevõttemajandus.
				Ettevõtluse kujunemise olulisimad tähtsündmused:
•   nähtust ehk fenomeni (kui teatud tegevust);
			•	1947 – esimene ainekursus Management of Small
•	seda uurivat akadeemilist distsipliini.
				Enterprises (M. Mace, Harvard),
			•   1948 – loodi esimene uurimiskeskus - Harvard
	Ettevõtluse kui nähtuse “vanust” võiks võrrelda
				Research Centre in Entrepreneurship,
	inimkonna “vanusega” ...
			•   1948 – esimene konverents Šveitsis, mis muutus
	Lisaks ettevõtlusele (kui distsipliinile) tegeleb e ttevõtluse
				traditsiooniliseks ning pani aluse erialaühenduse
	problemaatikaga ka (üldine) ettevõttemajandusõpetus   .			International Council for Small Business tekkele;
	Viimane tekkis majandusteaduse jagunemisega rahva- ja
			•   1953 - P. Drucker – ettevõtluse ja innovatsiooni
	ettevõttemajandusõpetuseks 19. ja 20. sajandi vahet	usel
				kursus N. Y. Ülikoolis;
	(pigem küll 20. sajandi alguses).
			•	1963 – alustas ilmumist esimene erialane ajakiri The
	Ettevõtluse ja ettevõttemajanduse (kui õpetuste) va   heline
				Journal of Small Business Management.
	piir ehk “tööjaotus” ei ole paraku veel päris selge  ...
	Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010		11	Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010	12

Näide ettevõtluse arengust -						Ettevõtluse (kui distsipliini) iseloomustuseks:
- ettevõtlust õpetavate ülikoolide arv maailmas						... mõned tähelepanuväärsed seigad selle kujunemisloos:
						•	kohe alguses (juba esimestes kursustes!) asetus rõ hk
1000							väikeettevõtlusele (ehk “tõelisele ettevõtlusele”);
800						•	eellastest on olulisimal kohal tootmisõpetus (nagu	üldisel
							ettevõttemajandusõpetusel on seda kaubandusõpetus).
600						... ning arengus ilmnenud tuntavad seosed:
400						•	innovatsiooniga (Schumpeter ... Acs & Audretsch ...)
200						•    ruumilise ehk regionaalarenguga ning sotsiaalsete
							suhtega (võrgustumise / klasterdumise paradigma)
0						•    üldise majandusliku ja sotsiaalse arenguga.
1967	1975	1980	1984	1993	2003(?)
Andmed: Cooper 1998 (2003)
	Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010					13	Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010	14

Ettevõtluse (kui distsipliini) seisund:			... samas – teiselt poolt   annab (vähemasti) lootust:
			•   Richtermeyer (2003): ala on pidavalt arenev ja laienev
Ühelt poolt – veel ilmsetes “kasvuraskustes” ...			•   Davidsson (2003): progress uuringutes – olulisi
... ning selle teoreetiline alus ei ole paraku veel “kandev”				ettevõtluse alaseid töid ilmub üha enam kõrgelt hinnatu	d
				(mainstream) teaduslikes ajakirjades, samuti koostatud
	– nt mõned ütlused ettevõtluse iseloomustamiseks:
				käsiraamatud, mis arendavad valdkonnale omast ühist
•	Casson (1994): ettevõtja kohal on majandusteoorias	"tühik“		teadmiste tuumkogumit
			•   ...
•    Aldrich & Baker (1997): kaootiline ja eel-paradigmaatiline
			•	lootustandev (promising) (Shane & Venkataraman 2000)
	arengufaas, distsipliin ei ole veel piisavalt hästipiiritletud
•    eklektiline (Verheul et al 2001)			Lisaks:
•	kontseptuaalse raamistikuta (Shane & Venkataraman 2000)		•	ettevõtlusalaste artiklite arv peamistes juhtimisa lastes ajakirjades
				kasvab,
•    ...
			•    teoreetilised ja empiirilised uuringud on tandemis, kasvab uuringute
•    lihtsalt arenev valdkond (just an emerging field - Acs 2005)				varastes staadiumites ilmuvate teoreetiliste artiklite arv,
			•    ettevõtlusalased uuringud toetuvad vähem muudele (non-journal)
				ettevõtlusalastele allikatele
	Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010	15		Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010	16

	Ettevõtluse põhikategooriad (1)	Ettevõtluse põhikategooriad (2)
Ettevõtluse   kõrval olulised veel vähemalt kaks kategooriat:
•	Ettevõtja   on ettevõtlusega tegelev  isik, kes pakub oma nimel
	tasu eest kaupu ja/või teenuseid, mille müük on tal   le püsivaks
	tegevuseks
Ettevõtja   võib olla:

•    füüsiline isik (teovõimeline, seaduses sätestatud juhtudel ka piiratud teovõimega),

•    seaduses sätestatudäriühing.

Ettevõtte   on majandusüksus  , mille kaudu ettevõtja tegutseb,
see koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigus  test ja		Ettevõttemajandusõpetuses üldlevinud laiemas tähenduses
kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksidolema
		on ettevõtte  defineeritud kui plaanipäraselt organiseeritud
määratud ettevõtte tegevuseks. (ÄS)
		majandusüksus, mis toodab ning turustab materiaalseid
Sageli saab ettevõtte samastada tegevuskohaga.
		esemeid või teenuseid  (Reiljan 2002)
NB! Ühel ettevõtjal võib olla kaks või enam ettevõtet ning	ühel ettevõttel võib
olla ka kaks või enam omanikku.
Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010	17	Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010	18

Ettevõtluse laiem tähendus *

Ettevõtluse areng Eestis

(kui siirderiigis)

Perioodid,

Tunnussõnad

Perioodid, aastad

Tunnussõnad

Kategooriad

Juhitud  majandus

Ettevõtjalik  majandus

aastad

Liikumapanevad

Globaliseerumine

Lokaliseerumine

I

1988  –  1992

Teke  (taastumine)

Varane

1988 –

(Taas)teke ja

jõud

Jätkuvus

Muutus(ed)

II

1992  –  1995

Kvantitatiivne

areng

1995

kvantitatiivne

Töökohad  või  kõrged  palgad

Töökohad  ja  kõrged  palgad

areng

areng

Väliskeskkond

Stabiilsus

Turbulentsus

1995  –  1998

Kvalitatiivne  areng

Küps

1995 –

Kvalitatiivne

Spetsialiseerumine

Mitmekesisus

III

Homogeensus

Heterogeensus

areng

areng ja

IV

1998  –

Korrektsioon

Ettevõtete

Juhtimine  (kontroll)

Motivatsioon

korrektsioon

toimimise

Hierarhiad  (FIRM  TRANSACTION)

Vahetus  turu  kaudu

Miks oli “murdepunkt” aastal 1995? Üks seletus sell  ele on olemas ...

alused

Konkurents  või  koostöö

Konkurents  ja  koostöö  (kooperents)

Mastaap

Paindlikkus

Mõned (veel) lahtised küsimused:

•

Kas peaks rääkima Eesti ettevõtluse tekkest või taastekkest?

Riigi  (pigem  kogu

Segav  (piirav)

Võimaldav

avaliku  sektori)

Väljundikeskne

Sisendikeskne

–   Pigem taastekkest – 1939. a. tase oli võrreldav naabermaad ega;

poliitika

Valdavalt  riiklik

Valdavalt  kohalik

–   Pigem tekkest – vahepeal (50 aastaga) vahetus kaks põlvkonda

Rõhuv,  ametnike-keskne

Ettevõtjalik

•

Kas küpse arengu periood on juba lõppenud või veel

kestab?

Allikas: Audretsch & Thurik 2004

Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010

19

Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010

20

Kas eestlased on ettevõtlikud?				Ettevõtjaliku orientatsiooni ning
Peaks eristama ettevõtjalikku orientatsiooni ( Entrepreneurial				tegeliku ettevõtl(ikk)use mõõtmine
Orientation) ja tegelikku ettevõtl(ikk)ust ( Entrepreneurship):				Selleks on kasutusel mitmed erinevad mudelid:
	Entrepreneurial Orientation (EO)		•	Global Entrepreneurship Monitor (GEM);
			•	Entrepreneurship Policy Typology (EPT,
				Stevenson & Lundström 2001);
Processes	Entrepreneurship	Practices	•   Country Institutional Profile (CIP, Busenitz et al
				2000);
	(new entry)
			•	EOS Gallup Europe;
			•	Entrepreneurship Index Initiative.
	Decision Making		+ IPREG (Innovative Policy Research for Economic
	Activities
				Growth), algatanud 2008 Stevenson ja Lundström jt
Allikas: Sembhi 2002
	Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010		21	Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010	22

Baltimaade ettevõtlikkuse mõõtmised

Kas Balti rahvad on ettevõtliku

orientatsiooniga?

Mudelid

Maad

Eesti

Läti

Leedu

GEM (Global

Katse ühineda

Osaleb

Katse ühineda

Uuringud

Eelistused (%)

Eesti

Läti (LV)

Leedu (LT)

Entrepreneurship

2005, ei   leidnud

alates 2005.

2005, ei   leidnud

(EE)

Monitor)

rahastamisallikat

aastast

rahastamisallikat

EOS Gallup

Olla palgatöötaja

49

53

39

EI (Entrepreneurship

Ei osale

Ei osale

Ei osale

Europe

Index Initiative)

Olla ise (endale)

37

42

52

EPT

Ei osale (aga on

Ei osale

Ei osale

tööandja

(Entrepreneurship

mingi EVP tüübi

Policy Typology)

määratlus    ...)

EKI uuring

Olla palgatöötaja

65

CIP (Country

Ei osale

Ei osale

Ei osale

Institutional Profile)

EOS Gallup Europe

Osaleb alates

Osaleb

Osaleb alates

Olla ise (endale)

29

2004

alates 2004

2004

tööandja

IPREG (2009): BELGIUM, CZECH REPUBLIC, DENMARK, FINLAND, GERMANY,

GREECE, IRELAND, NORWAY, POLAND , PORTUGAL, SPAIN, SWEDEN (12)

Allikad: Flash … 2004 (EOS); Eesti … 2004 (EKI)

Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010

23

Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010

24

	GEM mudel: eesmärgid ja põhinäitajad		Läti GEM uuringu (2005) põhitulemused	(1)
•	Mõõta erinevusi ettevõtlusaktiivsuse tasemetes eri	maades;
•	Selgitada ettevõtlusaktiivsuse tasemeid mõjutavad	tegurid;

•    Pakkuda poliitikaid, mis võiksid suurendada rahvus likke ettevõtlusaktiivsuse tasemeid.

Põhinäitaja – (kuni 2004)     Total Entrepreneurial Activity (TEA)

Index, alates 2005. aastast alustav ettevõtlus (Early-Stage Entrepreneurial Activity), mis on tärkavate ettevõtjate (nascent entrepreneurs) ja uute ettevõtete (new businesses) summa (taandatult küsitluses osalejate arvule).

– Tärkavad ettevõtjad on 18-64 aasta vanused inimesed, kes on teinud midagi uue ettevõtte käivitamiseks.

– Uued ettevõtjad on 3-42 kuu jooksul töötasu maksnud ettevõtete omanikud-juhid.

+  (alates 2005. aastast) ka edenenud ettevõtlus (Established Business Ownership)

Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010	25	Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010	26

Läti GEM uuringu (2005) põhitulemused	(2)	Läti GEM uuringu (2005) põhitulemused			(3)
		•   Läti positsioon ei ole kiita, aga ka mitte päris halb
		•   Esinevad olulised erinevused regioonide lõikes:
		(alljärgnevas tabelis on alustava ettevõtluse osakaal)
		Vidzeme	8,9%
		Riia	7,3%
		LÄTI	6,6%
		Latgale	5,3%
		Zemgale	4,3%
		Kurzeme	4,2%

Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010

27

Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2010

28