1.                Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?)

Teadus, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega – omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn “üldtuntud tõdede” taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekümne aasta pärast. Sotsioloogia tegeleb üksikisiku uurimisest kuni globaalsete sotsiaalsete protsessideni. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia uurib kuidas sotsiaalsed institutsioonid üksteist mõjutavad ning milline on nede omavaheline kokkupuude. Lisaks institutsioonidele uurib sotsioloogia ka ebavõrdsust ühiskonnas, deprivatsiooni, ja konflikte, vastuolusid.

2.                Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu.

Psüholoogias on väljakujunenud arvamus, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogia lähtub situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid.

3.                  Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Mida tähendab indiviidi probleem ühiskonna probleemiks?

“sotsioloogiline kujutlus” põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse.

o  Nt tassi kohvi joomine:

n  Rituaal - Sümboolne tähendus

n  Personaalne – seltskondlik (sotsiaalne)

n  Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris

n  Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel

n  Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele

n  Elustiili valikud – millist kohvi juua - globaliseerumine

Näide tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas.

Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem.

4.                Millised tunnused iseloomustavad sotsioloogilist vaatekohta?

Iseloomustavad järgmised peamised tunnused:

o  Huvi ühiskondliku elu kui terviku vastu. Huvi seisneb erinevate valdkondade omavaheliste seoste vastu; samuti kuidas ühiskondlikud probleemid tekitavad või lahendavad isiklikke probleeme.

o  Rõhk inimkäitumise kontekstil, s.o. välistel jõududel, mis kujundavad ja suunavad indiviidi otsuseid.

o  Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena.

o  Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile.

5.                Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega?

Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: “Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi.”

Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne. Sündimus, enesetapud on sotsiaalsed faktid, mis mõjutavad inimeste käitumist. Sotsiaalseid fakte pole võimalik otseselt jälgida, vaid läbi selle, kuidas need ühiskonnas ilmnevad, millist mõju omavad. Ehk kuidas usk mõjutab enesetappude arvu, või kuidas majandus mõjutab sündimust.

Sotsi.fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt sotsiaalsed institutsioonid, normid, väärtused, seadused, aga ka organisatsioonid, ideed jne. Iga uut põlvkonda ootavad ees väljakujunenud sots.faktid – perekond, kool jm, mille materiaalne loomus tuleneb sellest, kui suur on nende mõju ja sund indiviidi suhtes. Inimesed sageli lihtsalt järgivad ühiskonna üldiseid käitumismustreid. Sots.faktid võivad varieeruda otsesest karistusest sotsiaalse väljaheitmiseni või lihtsa sotsiaalse mittemõistmiseni.

6.                Auguste Comte – miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks?

Sotsioloogia isa/rajaja, 3 astme seadus: teoloogiline, metafüüsiline, positiivne. Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria – positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine.

7.                Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?

Teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne, sellist seisukohta nim. positivismiks.

Positivismi põhiargument - teadus peab keskenduma sellistele jälgitavatele asjadele, mida on võimalik konkreetselt jälgida ja kogeda. Ainult täpsete jälgimiste põhjal on võimalik sündmusi ette ennustada. Mõistes sündmuste põhjuseid on võimalik ette ennustada tulevikku. Positivistlik lähenemine eeldab teadmiste loomisele läbi empiirilise jälgimise, võrdluse ja eksperimenteerimise.

n  Lähtutakse tegelikkusest, mis on konkreetselt olemas

n  Ülesandeks on avastada seaduspärasusi ja nende põhjal sündmusi ette näha

8.      Mida tähendab Comte „kolme astme seadus”?

Comte “kolme astme” seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet:

1. Teoloogiline – mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus (jumala usk)
2. Metafüüsiline – ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika (looduslikul moel ühiskond)
3. Positiivne – ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite (läbi teadusliku uurimusmeetodi)

Näide: Kivi kukub: 1) jumal viskab 2) kivi raske 3) gravitatsiooni jõud.

9.      Emile Durkheim – tema panus sotsioloogiasse?

Funktsionalist. Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri “Annee Sociologie”. Sotsiaalsed faktid. Solidaarsus. Tema tööd on kõige enam mõjutanud nüüdisaegset sotsioloogiat. Alus kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Sotsioloogia kui uus teadus, mille probleeme ja küsimusi saab lahti mõtestada empiirilisel teel. Durkheim on ka sotsiaalse statistika leiutaja.

10.  Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele)

Durkheim jagab ühiskonnad kaheks:

1) traditsioonilised ühiskonnad – individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solidaarsus saab kasvada ainult isiksuse vähenemise arvelt. So mehhaaniline solidaarsus. Näide: linnuste ehitamine, et hoida elu turvaliselt

2) kaasaegsed ühiskonnad – inimesed spetsialiseeruvad, tekib tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehhaanilise solidaarsuse korral. Sõltuvuse tõttu tekib orgaaniline solidaarsus. Ühiseid uskumusi on vähem. N: sõltume üksteisest

11.  Mida tähendab anoomia?

Anoomia – kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna.

Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda.

12.  Karl Marxi panus sotsioloogiasse?

Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted – proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat.

13.  Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat)

Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi: 1) kodanlus - tootmisvahendite omaja; 2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega.

Marxi ajaloolise muutuse mudel baseerub majandussüsteemi toimuval pideval võitlusel tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel. Marx ennustas, et see konflikt ei lõpe enne, kui kaob vahe omanike ja mitteomanike vahel. S.o kui ühiskonna kui terviku liikmed on kõik koos tootmisvahendite omanikud. Kuigi marx arvas, et ajaloo kulgu määravad tootlikud jõud, uskus ta samas, et inimteod saavad ja peavad sündmusi mõjutama.

14.  Baas ja pealisehitus – ühiskonna seletamine.

Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi – perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed uskumused ja haridussüsteem – pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas.

Hilisemad teoreetikud on aga märkinud, et ühiskonna poliitiline struktuur , perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast.

Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks.

15.  Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad – nt maailmapaljastus, ideaaltüüp)

Maailmapaljastus: “Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast”. Weberi arvates võisid tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid muutuda inimesele uut tüüpi vanglaks, teraspuuriks, kus pole seda maagiat mis aitab inimestel säilida minevikus.

Ideaalne tüüp - loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda.

16.  Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses?

Mõistmine(weber) – võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse, mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub . Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad.

17.  Ratsionalism? (Weber)

Ratsionalism – kaasaegsele ühiskonnale omane käitumisviis: uudne tehnoloogia ja bürokraatia.

18.  Mis on ühiskond?

Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühisel territooriumil elav inimeste grupp, kes jagab ühiseid väärtuseid, norme ning kel võib olla teistest ühiskondadest erinev sotsiaalse suhtluse korraldus ja kultuur.

Ühiskond on inimeste ühendus, millel on selge geograafiline piiritletus, üldine seadusandlik võim ja teatud rahvuslik (sotsiokultuuriline) identiteet. (Smesler) Ühiskond on inimeste kooslus, kes elab ühisel territooriumil, allub ühtsele poliitilisele võimule ja tunnetab oma kuuluvust ühiskonda. (Giddens).

19.  Kuidas on ühiskond seotud kultuuriga?

Ükski ühiskond ei saa eksisteerida ilma kultuurita... Igal ühiskonnal on oma kultuur, mille raames toimub ühiskonnaliikmete elu ja tegevus. Igal ühiskonnal on kindel territoorium, on kindel kokkupuude loodusega, mis on pikem kui kirjapandud aja- ja kultuurilugu.

20.  Erinevad ühiskonnatüübid? Mille järgi peamiselt jaotatakse?

Ühiskondi on võimalik klassifitseerida religiooni (islami, kristlikud vm ühiskonnad), geograafilise asukoha (põhjamaade ühiskonnad jms) või tootmisviiside (korilus-, agraar jms) alusel. Primitiivne või tsiviliseerimata ühiskond.

Korilus – 20-60 inimeselistes rühmades inimesed elatusid sellest, toidu hankimine, korjates seda säilitamiseks valmiskujul.

Jahindusühiskond – oli prganiseeritud mitmest perest koosnevasse hõimudesse, naised korjasid ainult oma pere rahvale, jahisaak aga jagati kõigi laagripaigas olijatele.

Karjakasvatamine – lisandus loomatalitus ja –kasvatus, aiandusega käis kaasas taimede tundmaõppimine, maaharimine ja saagikogumine. Asumid suuremad. Kasvas tegevusalade hulk ja mitmekesisus, naaberkultuurist laenati või leiutati uusi oskusi, punumine, pottsepatöö, kudumine.

Maaharimine – kaasnes kündmine ja niisutamine, kindlamad toiduvarud.kaubavahetuse areng teistesse ühiskondadesse.

21.  Mille poolest erinevad omavahel traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne ühiskond?

Traditsiooniline ühiskond – rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Kogu süsteem on üles ehitatud tarbimisele, miks jaguneb ühiskondlikust hierarhiast tulenevalt. Tradits.ühiskond jaguneb: Lääne ühiskonnad – eelkapitalistlik feodalism maaomandi feodaalse hierarhilise jaotuse ja tootjaga; Ida ühiskonnad – omand valdavalt kogukondlik, tootja tegutses kogukonna raames

Industriaalühiskond – kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Industriaalühiskonna põhitunnusteks on:

Eraomand – majandusliku kasvu, isikuvabaduse ja sotsiaalse korra alus;

Äritegevus – sotsiaalse protsessi käima panev mootor

Mänedžerism – põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid

Pluralistlik demokraatia – poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri

Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine – tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne

Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide „väline” arenguvorm – poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms

Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab „korporatiivsete tegutsejate” (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle.

Postindustriaalühiskond – kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades – tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Tootmise uus tehnoloogiline alus on oluliselt muutnud töö iseloomu ja sisu. Tähtsal kohal on vastutustunne, professionaalsus, kompetents ja loomingulisus.

22.  Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta erinevaid sotsiaalseid institutsioone?

Durkheimi järgi on sotsiaalsed institutsioonid teatud liiki ühiskondlikud suhted, mida ühiskond pidevalt vajab ja mis seetõttu üha uuesti sünnivad.

Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler)

Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann)

Sotsiaalse institutsiooni olulisimaks tingimuseks on sotsiaalne vajadus. Ühiskonnal on suur hulk fundamentaalseid vajadusi, mille normaalsest rahuldamisest on kasu nii ühiskonnale kui üksikisikule.

Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:

ü  vajadus soo jätkamiseks – perekonna ja abielu institutsioonid

ü  vajadus turvalisuse ja korra järele – riigi, õiguse ja korrakaitse institutsioonid

ü  vajadus sotsiaalse kogemuse, teadmiste üleandmise järele – hariduse, teaduse ja kultuuri institutsioonid

ü  vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele – majandus

ü  vajadus lahendada hingelisi probleeme – religioon.

23.  Mis on kultuur?

Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Inimestest saavad ühiskonna täisväärtuslikud liikmed siis, kui nad õpivad igapäevaselt kultuuris osalema ehk sotsialiseeruvad. Kultuur ei saa eksisteerida ilma ühiskonnata ja vastupidi. See, milline on kultuur, sõltub sellest, milline on ühiskond. Kultuur hõlmab endas uskumusi, väärtusi ja ideesid ning asju, sümboleid ja tehnoloogiat.

Kultuuri 3 komponenti:

Kognitiivne – kuidas mõtleme (keel, sümbolid, väärtused, reaalsustaju)

Normatiivne – kuidas me käitume (normid, kombed)

Materiaalne – materiaalsed asjad (kunst, arhitektuur)

24.  Mis on sümbol?

Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks või õigemini sümbolsüsteemiks on keel.

n  Anda märku enda positsioonist, staatusest (nt abielunaise staatus, lein, koolilaps jne)

n  Anda edasi sõnumeid oma tunnetest, emotsioonidest, hoiakutest

n  Võimalus oma verbaalset teksti ilmestada

25.  Mis on verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine? Kuidas võivad kultuuriti erineda?

Sümbolid ja keel – verbaalne suhtlemine

Mitteverbaalne kommunikatsioon(Kineesika) – kehahoiak, žestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus.

Sarnaselt kõneldavale keelele, sõltub ka žesti tähendus kultuurist. Mõnede žestide tõlgendamine võib suuresti erineda ühiskonniti, kusjuures teised, nagu näiteks naeratus näivad olevat igas kultuuris sama tähendusega. Sõltuvalt kontekstist võib ühe ühiskonna sees žesti tähendus samuti muutuda: auandmine ohvitserile on austuse märk sõjaväebaasis aga oma vanematele auandmine võib tähendada lugupidamatust.

26.  Kuidas on omavahel seotud keel ja taju? Kuidas ühiskonda tajutakse?

Keel ja taju – kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist.

Sapiri-Worfi hüpotees – reaalne maailm on alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Keel väljendab seda, kuidas grupp tajub nt selliseid maailma aspekte nagu ruum, aeg, värv vms.

27.  Kuidas on seotud omavahel väärtused ja sotsiaalsed normid?

Näide: Hindame mingit asja, väärtus. Norm on et kuidas käitume. Norm on see et peame end pesema, väärtus on puhtus.

Käitumisreegleid nimetatakse sotsiaalseteks normideks. Ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas sobivat käitumist, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk tabu. Ühiskonnas kehtivad normid on tuletatud ühiskonnas kehtivatest arusaamadest hea ja halva, õige ja väära kohta. Neid üldiseid arusaamu kutsutakse väärtusteks.Väärtused moodustavad standardi , millega mõõdetakse norme.

28.  Mida tähendab rituaal, siirderituaal? Näited.

Rituaalid – kultuurist tulenevad meetodid inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega kohanemiseks. Kõige universaalsemate rituaalide hulga kuuluvad Siirderituaalid, mis tugevdavad ühiskonna tähtsust ja aitavad inimesi siirduda ühest elufaasist teise. Avalik tseremoonia, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutmist ühiskonnas. Näiteks: Pulmarituaalid, Matuse rituaalid, Täiskasvanukssaamise rituaalid, Sünniga seotud rituaalid

29.  Mida nimetatakse kultuuriuniversaaliks? Kultuurirelativism.

Iga kultuur on sõltuv inimlikust piiratusest ja inimese võimalustest ning kuna grupp peab lahendama samu säilimisprobleeme, esinevad teatud elemendid igas kultuuris, neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Tegevused, millega kõik ühiskonnad kokku puutuvad. N: kohanemine keskkonnaga, korra säilitamine, korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt.

Kultuuriline relativism – W.G. Sumner 1906. “Folkways” – kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille alusel kultuuri hinnata. Maailma tuleb mõista nii nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed.

30.  Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus?

Erinevates sümbolites, erinevad rituaalid, maa erinevad harimis meetodid. Vajadus erinevate sotsiaalsete insitutsioonide järele on olemas kõigis ühiskondades. Samas on institutsioonide sisu ja üksikud elemendid kultuuriti ja ühiskonniti erinevad ja sõltuvad ühiskonna ajaloost ja arenguastmest. Nendest insitutsioonidest tulebki kultuuriline mitmekesisus ning kommete, uskude ja ainelise kultuuri hämmastav erinäolisus. (Näiteks ühiskonna majandussüsteem, poliitiline struktuur, sotsialiseerumine, haridussüsteem ja ususüsteem ühiskonnas on sotsiaalsed institutsioonid. Ehk ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuure nim. Sotsiaalseteks institutsioonideks.)

31.  Mis on etnotsentrism? Ksenofoobia. Kuidas postiviiselt ja negatiivselt väljendub??

Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, “õigeks”, tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne.

Etnotsentrismi võimalikuks positiivseks jooneks võiks olla ehk eelduse andmine sõltumatu, omanäolise, pika traditsiooniga kultuuri kujunemiseks, mis maailma kultuuripilti kahtlemata rikastab. Etnotsentrism kultuuriagressioonina (vähemusrahvuste represseerimine, okupeeritud alade uuskultuuristamine) ei jäta kahtlust, et tegemist on negatiivse nähtusega. Etnotsentrism tähendab seda, et arvustame võõrast kultuuri ja selle inimesi oma vaatekohast: teine kultuur on meie meelest vilets või arenenud sedavõrd, kuivõrd see meenutab meie kultuuri. Mida vähem teame teistest kultuuridest, seda enam kasutame ainsa võrdlusalusena oma kultuuri.

Ksenofoobia – vihatakse neid, kes teistmoodi. Hirm või viha võõrapärase või võõramaise vastu. Kirjeldatakse vaenulikku suhtumist isikutesse, kes on pärit muust riigist või kuuluvad teise etnilisse gruppi, samuti väljendab see ka teistsuguste traditsioonide ja kultuuride mitteaustamist.

32.  Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks?

Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid – ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise – tabu.

33.  Mis on subkultuur? Näited

Subkultuurid – alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest – advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada.

34.  Mida nimetatatakse kontrakultuuriks?

Kontrakultuurid – subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Pakub elustiili nendele, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Otsivad teisi, kes jagavad samu vaateid ja tugevdavad nende vastuseisu üldlevinud väärtustele ja käitumisele. Ntx: biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud.

35.  Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks?

Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt.

36.  Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht – milliseid tegureid see endas sisaldab?

Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente:

–          Vajalik informatsioon – mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema

–          Võimalus harjutada: katse-eksitus meetod, antisipatoorne sotsialiseerumine ehk rolli harjutatakse enne vastavasse staatusesse asumist, matkimine ehk autoriteetse inimese käitumise kopeerimine

–          Tagasiside: positiivne või negatiivne, oluline kellelt see tagasiside tuleb

–          Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt

37.  Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas?

muidu ei avalduks tal ükski meie nn tänapäeva ühiskonnas tavapärane aspekt inimesele - nt rääkimine, suhtlemine jne. et tekiksid vaimsed arenguhäired jne

Sotsialiseerumisprotsessi funktsioonid:

Ühiskonna säilimine ja taastootmine

Isiksuse kujunemine ja kujundamine

Evolutsioon:

a.    Füüsiline abitus: teatud sarnasus inimahvi ja imiku vahel

b.    Sõltuvus: füüsiline sõltuvus teistest, aju ja närvisüsteemi paralleelne areng toitmise ja hoolitsemise ajal. Eluperioodide erinevatel etappidelt muutuvad inimesed, kellest sõltutakse

c.    Emotsionaalsed vajadused: lisaks füüsilistele vajadustele on igal inimolendil ka 3 peamist emotsionaalset vajadust – vajadus kiindumuse, heakskiidu järele, kindlustunne selles, kes inimene arvab end olevat ehk enesemääratlus. Imikueas on emotsionaalsete vajaduste kõrval tähtsamad kas samavõrd või enamgi füüsilised vajadus, oluline roll füüsilisel sõltuvusel, hiljem on tegu peamisel emotsionaalse sõltuvusega

d.   Individuaalsed erinevused: igal inimesel erinevad omadused, geenid loovad vaid eelsoodumuse

38.  Mida tähendab sotsiaalne mina?

James Cooley ja sotsiaalne mina: imiku järk-järguline eraldumine oma toitjast, enese kui eraldiseisva isiksuse tajumine

William James’i sotsiaalne mina: igal inimesel on nii palju sotsiaalseid minasid kui tal on suhtluspartnereid. Mina otseselt seotud sotsiaalse suhtlemisega.

39.  Mida tähendab desotsialiseerumine?

Desotsialiseerumine – õpetatakse rollist loobuma.

40.  Mida tähendab resotsialiseerumine?

Resotsialiseerumine – uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine.

Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused.

41.  Mida nimetatakse hälbeks?

Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. Koos normide kehtestamisega luuakse ka hälve ehk milline on siis normide vastane käitumine. Hälbed on seotud tugevalt võimu ja ebavõrdsusega.

Hälbekäitumine – käitumine, mis läheb vastuollu üldiselt järgitavate normidega.

Hälbekäitumise põhjuseid tuleb otsida sotsiaalsest keskkonnast. Ühiskonnas pealesurutud ootused toodavad ka hälbekäitumist. Intereaktsiooniteooria – hälve tekib suhtlemise käigus. Ühiskondlikust seisukohtadest lähtudes on hälbiv tegu, mis vastandub ühiskonnas valitsevale kultuurile iseloomulikele tegudele ja on mittevastavuses üldistele käitumismallidele;

42.  Hälbe jagunemine erinevatesse raskusastmesse? Kuidas mõõdetakse hälbe raskust ühiskonnas?

Väärtushinnangute, religioonide normide järgi, kuidas teised inimesed reageerivad - see määrab ära raskusastme. Hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Ükski käitumine ei ole iseenesest halb, vale või hälbiv. Käitumine aga võib olla määratletud mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingimustes.

43.  Miks võib hälve olla ühiskonnale kasulik? (Emile Durkheim)

Durkheim: hälbelisus pole tegelikult ühiskonda hävitav, vaid suisa vajalik:

Kuritegevus liidab ühiskonda – liitumine kuritegevuse vastu, seesmine seotus või nn üldine tuju, mis grupikonsensuse kaudu tugevdab sotsiaalset korda

Piiride märkimine – protsess, mille abil kujundatakse sotsiaalses grupis kehtivad normid ja väärtused. Piiridega märgitakse kuhumaani aktsepteeritakse inimese tegevust ning kusmaalt muutuvad need hälbivaks. Nii muudetakse inimeste käitumine suhteliselt stabiilseks ja ettearvatavaks. Hälbiv käitumine väljendab rahulolematust kehtivate väärtuste ja normidega. Hälbiva käitumisega saab välja lasta viha, maandada pingeid. – võib viia piiride nihkumiseni või ka sotsiaalsete muutusteni.

44.  Sildistamisteooria hälbelise käitumise kohta?

Sildistamisteooria järgi on hälbimus seotud hoopis suhtlemisprotsessiga deviantse ja mitte-deviantse käitumisega inimeste vahel. Sildistamisteooriat kasut. kõige rohkem.

Howard Becker – “hälbeline käitumine on seepärast hälbeline, et inimesed nii seda käitumist sildistavad”. Hälbelise käitumisega inimene ei ole seepärast veel hälvik. Hälvikuks muutub ta siis, kui on selle sildi endale saanud. Sildistamisteooria kohaselt pole ükski tegu sisemiselt kriminaalne.

45.  Konfliktiteooria hälbelisuse kohta?

Hälve jaguneb: kriminaalsus ja deviantsus. (Deviantsus – mitteformaalsete normide rikkumine. Kõrvalekalle normist, tunduvalt laiemate piiridega kui kui kuritegevus.Suhteline käitumine. Kriminaalsus – formaalsete normide rikkumine, karistused rangelt paika pandud, absoluutne käitumisviis.)

Hälve on tahtlikult valitud ja sageli poliitilise iseloomuga. Deviantsus - indiviidid ise valivad deviantse käitumise reageerimaks kapitalistliku süsteemi ebavõrdsusele.

Ühiskonnas kehtivad seadused aitavad hoida ja kaitsta võimu omavate isikute positsiooni ning seadused ei ole oma olemuselt sugugi neutraalsed ega kaitse kõikide inimeste õiguseid. Õigussüsteem pöörab peamise tähelepanu just vaesemate inimeste kuritegudele, jättes tähelepanuta võimu omavate isikute seaduserikkumised või karistab neid siis minimaalselt

46.  Kontrolliteooria hälbelisuse kohta?

väidab, et kuritegevus ilmneb siis, kui puudub tasakaal kuritegeliku käitumise impulsside ja sotsiaalse või psüühilise kontrolli vahel. Kontrolliteooria kohaselt otsustab indiviid deviantse käitumise kasuks vastavalt situatsioonile, lähtudes võimaliku kasu ja karistuse vahekorrast.

Travis Hirschi tõi oma raamatus „Delikventsuse põhjused” välja neli punkti, mis on seotud indiviidide seaduskuuleka või delikventse käitumisega: seotus, pühendumus, kaasahaaratus, usk. Kui inimene on nõrgalt seotud nende sidemetega ühiskonnas, siis kaldub ta enam kuritegelikule käitumisele. Hirschi järgi on delikventse inimese madal enesekontroll kodu ja kooli puuduliku sotsialiseerimise tagajärg.

Teiste kontrolliteoreetikute järgi on kasvava kuritegevuse põhjuseks suuremad võimalused ja rohkem eesmärke ehk kuriteo sooritamiseks on uusi ja paremaid võimalusi ja kuriteo allikaks on rohkem põhjuseid.

47.  Konformne käitumine – mis see on ja kuidas seda kujundatakse?

Konformne käitumine – sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, kujuneb vastavalt normidele, tavadele, reeglitele

Normid kujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste tulemusena tekkinud tegelikkust, mis vormib inimese taju ja tegelikkust

Konformsus versus hälbelisus – keegi meist järgi igas situatsioonis norme ning käitub mõnes situatsioonis hälbeliselt, teises aga allub konformsetele normidele.

Normide tugevus – mõned normid on:

n  Keelavad – rangemalt karistatavad

n  Sundivad – tekitavad halvakspanu, karistused kergemad

Normid ja nende tugevus sõltub kultuurist, ühiskonnast ja ajast.

48.  Kes on sotsiaalse kontrolli agendid? Mida teevad? Kuidas jagunevad?

Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). Inimestele õpetatakse, veendakse või sunnitakse normidele alluma.

Mitteformaalsed mehhanismid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust.

Kui need mehhanismid ei ole efektiivsed, rakendatakse sotsiaalse kontrolli formaalseid agente. Need on spetsiaalset rolli täitvad inimesed, kelle ülesandeks on normide rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad  ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Formaalse kontrolli süsteem jaguneb: karistavaks ja piiravaks. Karistava süsteemi formaalsetel sotsiaalse kontrolli agentidel on märkimisväärne võime kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. Piirava kontrolli süsteemi korral on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas.

49.  Mida tähendab kihistumine ühiskonnas?

Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. Kategooriad asuvad kõrgest madalani ning kõigis keerulisemates ühiskondades on kihistumine ehk stratifikatsioon ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul.

50.  Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub?

Kõikides ühiskondades on olemas kolm hinnalist ressurssi:

1. võim – võime sundida oma tahet peale teistele inimestele
2. prestiiž – lugupeetavus, teiste inimeste austus
3. omand – varandus, mida mõõdetakse maatükkides, rahas vms.

Kõikides keerukamates ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. Inimesed erinevad nii omandatud kui omistatud staatuselt, neid hinnatakse erinevalt ning seega kujuneb välja ühiskonnas sotsiaalne hierarhia.

51.  Nimeta erinevaid kihistumissüsteeme (ajaloos, erinevates kultuurides)?

Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi:

1. orjandus – eriline ebavõrdsuse vorm, ühed inimesed on teiste inimeste omanduses;
2. kastisüsteem – Indias jt hinduistlikes riikides. Kogu ühiskond on jaotatud teatud kastideks, kuhu sündinud inimestel on teatud õigused ja kohustused. Kasti, kuhu sünnitakse, pole selle elu jooksul võimalik muuta ning kui käesoleva elu jooksul ei täideta kastinõudeid, siis järgmises elus sünnitakse madalamasse kasti;
3. seisused – feodaalsüsteem, kus seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Euroopa kõrgemaks seisuseks oli aristokraatia ja alamaadel, teiseks seisuseks oli vaimulikud ja kolmandaks šerifid, meerid;
4. klass – suur grupp inimesi ühiskonnas, kellel on sarnased majanduslikud ressursid, mis mõjutavad tugevalt nende elustiili. Klassi aluseks on rikkuse jaotus ning tööalane staatus

52.  Mida tähendab sotsiaalne hierarhia?

Sotsiaalne hierarhia on kõrgest madalani järjestatud sotsiaalsete staatuste kogum.

Kuna inimesed erinevad omandatud ja omistatud staatuselt, hinnatakse neid erinevalt ja seetõttu kujuneb ühiskonnas sotsiaalne hierarhia.

53.  Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus?

tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. Uuritakse kuivõrd on võimalik ühiskonnas ületada staatuste vahelisi piire. Võrreldes kasti- ja klassisüsteeme, siis kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses kihistumissüsteemis paika pandud alates sünnimomendist. Omistatud staatus mõjutab kogu tema elu: kui palju haridust saab, millist tööd teeb, kellega võib abielluda ning vastavalt sellele elab ta kogu oma elu. Ainsaks erandiks võivad olla väga õnnelikud või andekad inimesed.

54.  Põlvkondade vaheline ja põlvkonnasisene mobiilsus?

Võrreldes vanemate ja laste staatuseid, räägime põlvkondade vahelisest mobiilsusest. Kui võrdleme inimese staatust tema elu jooksul, siis on tegu põlvkonnasisese mobiilsusega. Mobiilsus ehk inimeste liikumine võib olla nii ülenev kui alanev.

55.  Struktuurne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus.

Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Nt sõltub vabade töökohtade arv ja nende liik ühiskonnas majanduslikus süsteemis toimuvatest muutustest, aga inimeste arv, kes oleks valmis neid töökohti täitma sõltub eri põlvkondade sündimusest. Nende andmete põhjal saab ennustada ühiskonna mitmesuguste alagruppide vertikaalse (üles või alla) mobiilsuse taset. (Horisontaalne mobiilsus – liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine)

56.  Mis on perekond?

Perekond on grupp inimesi, kes on omavahel seotud sugulussidemetega: veresugulus, abielu või adopteerimine.

Perekond on üheaegselt nii institutsioon kui väike grupp. Kõik see, mis kehtib väikesele grupile, on üpris iseloomulik ka perekonnale. Sarnaselt teistele institutsioonidele on perekond kujunenud ajalooliselt, mida kirjeldavad erinevad abielu ja perekonna vormid ning –suhted.

PEREKONNA tunnused: 1) Väikesearvuline grupp, mille liikmed peavad end perekonda kuuluvaks. 2) Perekonna moodustamise aluseks on: abielu, veresugulus, lapsendamine, kokkulepe ühiseks eesmärgiks.

57.  Mida nimetatakse monogaamiaks? Polügaamiaks? Kuidas polügaamia veel jaguneda võib? Mis tingib taoliste perekonnavormide kujunemist?

Monogaamia             üks mees abielus ühe naisega

Polügaamia               üks abielupool on abielus mitme vastaspoole esindajaga

Polügüünia     ühe mehe abielu mitme naisega (islamimaad, ebaseaduslikult mormoonide seas Ameerikas Utah’ osariigis)

Polüandria      ühe naise abielu paljude meestega (Tiibet, Todas Lõuna-Indias)

58.  Nimeta perekonna funktsioonid?

Perekonna funktsioonid on järgmised:

1.    soo jätkamine – realiseeruvad seksuaalsuhted ja perekondlikud püüdlused legaalselt. Paljudes ühiskondades on abieluvälised suhted kuritegevus või ühiskondades, kus perekond rahuldab oma liikmete bioloogilisi ja turvalisusvajadusi, võrdub perest väljaheitmine surmanuhtlusega. Paljudes kaasaegsetes ühiskondades on aga olukord, kus emad kasvatavad üksi lapsi ja suhted perekonnaga on tunduvalt nõrgenenud;

2.    ühiskonna kultuurilise järjepidevuse kandmine – kultuuripärandi edastamine, uute liikmete sotsialiseerimine;

3.    perekond annab oma lastele sotsiaalse seisundi – perekond on määratletud oma sotsiaalse kuuluvuse, staatusega ühiskonnas, sellest tulenevad selle liikmete haridus jm seotus teiste sotsiaalsete institutsioonidega; sotsiaalse päritolu kaudu määratleb inimene  end terve elu ja ka teised märgistavad teda vastavalt;

4.    perekond kindlustab emotsionaalsete vajaduste rahuldamise;

5.    perekond on sotsiaalse kontrolli süsteem – normidest kinnipidamine, seksuaalsus jm.

59.  Nimeta erinevaid perekonnatüüpe – mille alusel jaotus toimub? (tuumik-, laiendatud jm perekonnatüübid)

Nukleaarperekond ehk tuumikperekond – koosneb abielupaarist ja nende alaealised lapsed, omane pigem kaasaegsele ühiskonnale kui traditsioonilisele ja pigem linna kui maapiirkonnale.

Laiendatud perekond – koosneb abielupaarist, nende lastest, abielupaari vanematest, lastelastest jm. Sugulus- või põlvnemissüsteem, suhteliselt suur üksus, mis koosneb mitmest suguluses olevast majapidamisest, nagu isa ja pojad oma peredega või siis mehed, naised ja nende paljud abielupartnerid. Eeliseks ühine vara, võim, kaitse ja teiste perekondadega ühendusse astmiseks piisav pruutide-peigmeeste tagavara

Klassikaline laiendatud perekond – mitu sugulussuhtes olevat tuumikperekonda elavad üksteisele väga ligidal (majas, tänaval, kogukonnas) ning näevad üksteist regulaarselt.

Modifitseeritud laiendatud perekond – mitu sugulussuhtes olevat tuumikperekonda, kes elavad üksteisele kaugel, kuid suhtlevad kaasaegseid tehnoloogiavahendeid kasutades regulaarselt.(kirjad, telefonikõned, meilid, aegajalt külastused)

Traditsioonilise ühiskonna perekonnas olid perekondlikud kohustused ülemad kui individuaalsed õigused, kaasaegses ühiskonnas rõhk pigem üksikisikul ja tema vajadustel. Tundenihe – kelle vastu on perekonnas tugevamad tunded, traditsioonilises esikohal vanemad, kaasaegses pigem abikaasa.

Kaasaegne perekond – vähem võimas ja mitmekesisem kui laiendatud perekond. Ülesanded, mida varem täitsid sugukonnad, täidavad nüüd perekonnavälised asutused. Tugev sõltuvus majandussüsteemist, tööstusühiskonnas mehe rolli kasv kui palgateenija. Naiste roll kui ka sissetulekuteenija. Lapsed vabanevad tunduvalt varem perekonna kontrolli alt. Rõhk emotsionaalsel toel ja laste sotsialiseerimisel. Abikaasa valiku aluseks romantiline armastus, kohtamine – alguses grupikohtamine, kus grupist jääb keegi silma, sealt edasi individuaalne kohtamine. Pimekohtingud – kirjasõbrad, internet. Kingituste vahetamine – erinevalt traditsioonilistest ühiskondadest, kus kingitusi vahetasid perekonnad, vahetavad kaasaegses ühiskonnas noored ise kingitusi. Kihlumine ja abielu. Kihlumine noorte omavaheline leping, abielu tähtsus säilitanud tähtsuse ka sugulaste ja perekonna tasemel.

60.  Perekonna funktsionalistlik-, konfliktiteoreetiline ja mikrosotsioloogiline käsitlus.

Mikrosotsioloogiline -pere sees kuidas rituaalid.

Funktsionalistlik käsitlus – perekond on üks peamisi organeid, mis moodustab olulise osa nn „ühiskonna kehast”. Perekonna ülesandeks on laste sotsialiseerimine, toidu ja peavarju, emotsionaalse toetuse tagamine pereliikmetele. Sel viisil panustab perekond ühiskonna stabiilsuse tagamisse ning aitab luua harmoonilisemat ühiskonda. Selline lähenemine eeldab sotsialiseerimisel ühtsete väärtushinnangute jagamist.

Konfliktiteoreetilisest vaatenurgast, kes saab abielust kõige enam tulu? Kuidas perekond taastoodab sotsiaalset ebavõrdsust ühest põlvkonnast teise. Nt ebavõrdsus klasside vahel, meeste ja naiste vahel. Konfliktiteoreetikud rõhutavad, et tuumikperekonnas ei toimu sarnaste väärtuste jagamine, vaid õpetatakse selle liikmetele sobivad käitumisnormid, mis tulenevad ülemiselt keskklassilt. Samuti rõhutavad konfliktiteoreetikud perekonna nn „tumedamat poolt” ehk sellist käitumisviisi, mis on perekonna suhtes düsfunktsionaalne – vägivald, lapsepilastus jms. Tulu saavad sugulusgrupid ja perekonnapead ja mehed rohkem kui naised. Verepilastuskeeldu ja abielureegleid kasutatakse varanduse hoidmiseks suguvõsas. Abielu puhul määravad pruudi või ka peigmehe valiku perekonnapead, jõu abil kontrollitakse teiste pereliikmete käitumist. Kuigi verepilastus on keelatud, on see siiski väga levinud nähtus paljudes ühiskondades. Abielu on osa perekondade vahelisest võimusüsteemist, kus abielu kaudu kas säilitatakse või muudetakse perekonna majanduslikku ja poliitilist seisundit. Seal kus funktsionalistid näevad peresuhete loomises kogukonna tugevdamist, näevad konfliktiteoreetikud tegelikult vaid erinevust ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist võimu omavate inimeste vahel. Legitiimsuse printsiip pole tähtis ühiskondades, kus isa ei saa oma naist ja lapsi majanduslikult heale järjele aidata.

61.  Nimeta majandussüsteemi erinevaid tootmisviise (jaguneb kolmeks)?

Tootmine jaguneb omakorda:

Primaarne tootmine – nn otse tarbimine, töötlemist ei toimu, nt jahindus, karjandus, korilus;

Sekundaarne tootmine – millegi toormaterjalist valmistamine ja siis tarbimine, nt käsitöö saadused, autod vms

Kolmanda astme tootmine – tasuliste teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine, nt lapsehoidmine, aga ka rahvusvaheline pangandus. Teenindussektori kiire kasv – eelkõige madalapalgaliste töökohtade arvel

62.  Mida tähendab elatusviis?

“elatusviis” – viis, kuidas grupp kohandub keskkonnaga valitud kaupade ja teenuste tootmise kaudu ning nõnda kindlustab vajaliku toidu ja kaitse enda säilimiseks

63.  Mis vahe on kapitalistlikul ja sotsialistlikul majandussüsteemil?

Kapitalistlik majandussüsteem – minimaalne riiklik omand ja riiklik kontroll, tootmisvahendid (maa, vabrikud, teadmised, ettevõtted) eraomanduses ja neid kasutavad omanikud endale kasumi teenimise eesmärgil.

Sotsialistlik majandussüsteem – maksimaalne riiklik kontroll, valitsusepoolne tootmine ja jaotamise planeerimine, tuleb lähtuda rahva vajadustest, mitte aga kasumist.

64.  Mida tähendab barter ja mida retsiprooksuse reegel?

Barter – sama väärtusega toodete või teenuste vahetamine.

Vahetus võib olla ka kaudne: retsiprooksuse reegel – kingituse saamine kohustab midagi samaväärset hiljem tagasi andma

65.  Mis on töö ja kuidas on töö tegemine kaasaegses ühiskonnas muutunud?

Töö, olgu siis palgaga või mitte, on inimese vaimsed või füüsilised jõupingutused mingi ülesande täitmiseks, mis rahuldab inimes(t)e vajadusi. Töökoht (töö) on jõupingutused, mida vahetatakse regulaarse palga vastu. Töö on majanduse aluseks.

l  Staatus ja sotsiaalne klass – töö põhjal on kaasaegses ühiskonnas kõige kergem oma positsiooni määratleda

l  Võimalused – sissetulek (nt maja, auto, vabaaja veetmine), töö aeg ja tingimused (tervis, kutsehaigused)

l  Sõbrad ja suhtlemine – millised sõbrad, kuidas tekivad, kuidas vabal ajal suheldakse (nt tööstustööliste kogukonnad, kalurite kogukond jne)

l  Väärtused ja hoiakud – solidaarsus, kohusetunne, vastutus. Karjäärivõimalused, töökoha stabiilsus

l  Perekonnaelu – sissetulek ja vabaaeg, milline on iga täiskasvanud perekonnaliikme roll

l  Vabaaja tegevused – kui palju aega ja jõudu töö võtab, kui palju tehakse ületunde, kas töö on öösel või päeval, vahetustega. Kui palju jääb sissetulekutest alles vaba aja veetmiseks.

66.  Kuidas mõjutab töö vaba aja veetmist?

67.  Tailorism, fordism (massitootmine-massiturg)

Fordismi peamised tunnused:

l  Standardtooted masstoodanguna, tarbijate valikuvõimalus väike

l  Töö on jaotatud väga lihtsateks, väikesteks ja kergestiõpitavateks osadeks

l  Töökiirus sõltub liinikiirusest

l  Töötajaid kontrollib ja superviseerib juhataja

Piirangud tailorismi ja fordismi puhul: saab kasutada ainult standardtoodete puhul, mille puhul on liinitööl kõik eelnevalt paika pandud, muudatuste suhtes jäik ja äärmiselt aeganõudev.

Henry Ford: masstootmine tähendab ka massturgu.

20.Sajandil on kliendid muutunud toodete ja teenuste tarbimisel nõudlikumaks ning ei rahulduta enam ainult masstoodanguga, kus valikuvõimalused piiratud. Üha enam nõutakse personaalsemaid, kõrgema kvaliteediga, spetsiaaltooteid. Selliseid võimalusi pakuvad tootjatele uus tehnoloogia, nn arvutite poolt kontrollitud masinad. Tootmisel püütakse olla paindlikumad ja arvestada turu nõudmistega. Töötajad on paindlikumad ja laiemate oskustega tootmaks just selliseid tooteid nagu kliendid nõuavad.

68.  Mida peame hariduse all silmas? Mis see on?

Haridus tähendab teadmiste üleandmist ühelt põlvkonnalt teisele vahetu õppimise kaudu (Giddens 1997)

Haridus kui institutsioon täidab ühiskondlikku funktsiooni indiviidi ettevalmistamisel ja ühiskondlikku ellu lülitamisel. Hariduse kui institutsiooni ülesandeks on jätkata indiviidi sotsialiseerimise protsessi. Mida keerulisem on ühiskond, seda vähem perekonnakeskne ja pikem on hariduse omandamise protsess.

Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:

n  Alustab uut etappi inimese elus

n  Kool haridusasutusena täidab ühiskonnale vajalikke funktsioone

n  Haridus kui kohustuslik osa iga inimese elust

n  Peale perekonna oluline sotsialiseerimise agent

69.  Millised on hariduse avalikud ja varjatud funktsioonid?

Avalikud funktsioonid:

1)      Kultuuri edasiandmine. Kaasaegse ühiskonna suure mitmekesisuse tõttu pole kerge määratleda ühte ja õiget kultuuri. Õpikutes edastatav kultuur on enamasti neutraalne, status quo’d säilitav, konflikte ja eriarvamusi ühiskonnas summutav ja ebavõrdsust isiku eraprobleemina esitav.

2)      Täiskasvanustaatuste harjutamine. Koolid valmistavad lapsi ette nende lõpprollideks ühiskonnas, perekonnas ja tööl. Õpetatakse konformsust, tööharjumust ja kõrgema staatusega inimeste austamist. Samuti õpetatakse otseselt ja kaudselt traditsioonilise perekonnarolli täitmist. Töörollideks sotsialiseerimine on nii üldine (kuulekus, täpsus, distsipliin) kui ka eriline (õpilaste jagamine ülikooli ettevalmistus- ja kutserühmadesse.)

Hariduse varjatud funktsioonid: Varjatud õppekava tähendab ametliku õppekava välist õppetegevust, mida koolid pakuvad inimestele sellistes küsimustes nagu vanemate austamine ja etnotsentrism. Lastele õpetatakse juba varakult selgeks sotsiaalse hierarhia toimimine ja igaühe asupaik selles.

70.  Millele keskenduvad hariduse uurimisel funktsionalistid ja millele konfliktiteoreetikud?

Funktsionalistlik vaatenurk:

Koolid soodustavad konkurentsis eraldades võimekad vähemvõimekatest ning loovad nõnda intelligentsushierarhia ehk pälvokraatia.

Eelduseks on:

n  koolipersonal suudab täpselt eristada targad ja rumalad õpilased

n  standartsed testid on objektiivne vahend selle eesmärgi saavutamiseks

n  testi tulemuste erinevused peegeldavad kaasasündinud intellektuaalseid erinevusi

Funktsionalistid väidavad, et ühiskond kui tervik saab kasu oma targimate liikmete oskustest ja kõikidel isikutel tuleb aidata leida oma tase.

Konfliktiteoreetikute kriitika:

n  Koolid sorteerivad õpilased võitjateks ja kaotajateks pigem sotsiaalse klassi, rassi ja soo alusel.

n  Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust sellise majandussüsteemi tarbeks, mis nõuab suurt ja kuulekat tööjõudu.

n  Usk pälvokraatilisse valikusse paneb edutud inimesed süüdistama ainult iseennast.

n  Heakskiidetud „kultuur”, nagu see peegeldub õppekavades ja õpikutes, teeb kõik selleks, et tunnistada ebaseaduslikuks kõik muud tunnetusviisid.

n  Vastupidiselt alamkihtide suhteliselt vaestele vanematele suudavad keskklassi vanemad kindlustada oma lastele privileege.

71.  Mis on religioon? Miks on kultuuriuniversaal?

Religioon on uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas.

Sotsioloogias nimetatakse uskumuste süsteemiks arusaamiste kogumit elu põhiväärtustest ja elu mõttest. Pole olemas ühiskonda, kus puudub religioon, kuigi selle eksisteerimisvormid võivad olla erinevad. Religioon on üks inimkultuuri universaalseid elemente. Religiooni üks tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte.

72.  Nimeta religiooni põhielemendid?

Religiooni 5 põhielementi on: 1) Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu. 2)Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3)Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4)Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5)Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust

73.  Mis on religooni funktsioonideks?

Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni:

1. Regulatiivne – põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid.
2. Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse.
3. Kommunikatiivne – väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel.
4. Psühhoteraapiline – avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti, eriti kui inimesi tabavad mured ja hädad.

74.  Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus.

Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda.

Individuaalne tugi:

Ø  Religioon pakub lohutust, seletusi ja tähendusi, kui inimene kogeb oma elus raskusi, kriise jms, millega on raske toime tulla (sõda, lähedaste surm, haigus jms)

Ø  Religioossed tseremooniad pakuvad usklikele identiteeti, kokkukuuluvustunnet teatud grupiga, mis hoolib neist ning ühendab läbi teatud käitumisreeglite

Ø  Religooon pakub seletusi elu mõtte, surma või sotsiaalse staatuse kohta

Religioossed grupid pakuvad hoolekandeteenuseid indiviididele, kes võivad olla ühiskonna tõrjutumad liikmed (kodutele majutust, supiköök jne. Nt Pärnus MTÜ Shalomi Abikeskus, MTÜ Samaaria)

 Sotsialiseerumine ja sotsiaalne integratsioon:

Ø  Olles osa kultuurist ja elustiilist, aitab religioon säilida teatud kultuuritraditsioonidel

Ø  Religioon aitab ühiskonda kooshoida jagades ühiseid väärtusi ja arusaamu õigest ja valest, solidaarsus (aitab määratleda ühiskonna käitumisnormid ning defineerides hälbe ja konformsuse)

Ø  Normide defineerimine aitab määratleda sotsialiseerumistingimused, ühiskonda integreerumise tingimused

Ø  Religioon aitab vähemusgruppidel koonduda ja üksteist toetada võõrsil elades

Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve.

75.  Mida nimetatakse sekulariseerimiseks?

Sekulariseerumine tähendab protsessi, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas.

Praegu tähendab see pigem protsessi, mille käigus ühiskonna makrostruktuurid, organisatsioonid, grupid ja üksikisikud võõrandatakse religiooni mõjust ja sanktsioneerimisest. Traditsiooniliselt ühiskonnal, mis põhineb religioonil ja milles kirik etendab olulist rolli, minnakse üle kaasaegsele teadusel, tehnoloogial ja mõistusel põhinaevale ühiskonnale.

76.  Maagia ja selle otstarve. Näited.

Maagia – käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis, kui tulemust ei ole võimalik ratsionaalsete teaduslike vahenditega ette ennustada.

Maagilisi formulaare, sõnu, žeste kasutatakse ebakindluse vähendamiseks.

77.  Religioonide jagunemine: kirik, denominatsioon, sekt, kultus.

Sotsioloogid on püüdnud panna religioossed grupid nelja peamisse kategooriasse lähtudes nende suhtest riigiga, suhtumisest teistesse religioonidesse, suhtumisest ühiskonda ning suurusest ja liikmelisusest ehk kui hästi need organiseeritud on. Neli peamist kategooriat on kirik, denominatsioon, sekt ja kultus.

Tunnused	Kirikud	Denominatsioonid	Sektid	Kultused
Näide	Inglise kirik, Rooma-Katoliku kirik	Metodistid, baptistid	Jehoova tunnistajad, mormoonid, moonid jne	Saientoloogia
Organisatsioon	Suur organisatsioon, vaimulikkonna hierarhia, tasustatud ametnikud	Nagu kirikud, aga väiksemad	Sageli väikesed, tihedalt seotud, ilma hierarhia ja tasustatud ametniketa, enamasti aga ühe karismaatilise juhi kontrolli all	Avatud kõigile, kes suudavad seda endale lubada. Tihti puuduvad teistele religioonidele omased tunnused: religioossed tseremooniad, usk üleloomulikku jõudu jne.
Suhtumine üldiselt ühiskonda	Maailmaga kohanduv. Üldiselt aktsepteerivad ja toetavad domineerivaid norme ja väärtuseid eksisteerivas ühiskonnas	Maailmaga kohanduv. Üldiselt aktsepteerivad ühiskonna norme ja väärtuseid, kuid on mõneti kriitilisemad kui seda on kirik.	Maailma eitav. Paljud sektid eitavad ühiskonnas levinud normid ja väärtused ning asendavad need alternatiivsete normide ja tegevustega.	Maailma jaatav. Aktsepteerib ühiskonda sellisena nagu see on, pakub indiviididele võimalus olla edukas ja õnnelikum läbi üleloomulik või hingelise jõu ja võimu.
Liikmed/toetajad	Liikmed pärinevad igast ühiskonna kihist, ei eeldata ühiskonnast eraldumist ja elustiili muutmist	Nagu kirikus, kuid sageli meelitavad endale liikmeid, kes on kirikus või sektis pettunud	Liikmed on sageli inimesed, kes on elus pettunud või sellega rahulolematud; eeldatakse et nad loobuvad või teevad suuri muudatusi tavaeluga väljaspool sekti	Liikmelisus avatud kõigile, kuid liikmetel peab olema sageli väga kõrged sissetulekud, et osta endale vajalikku tegevust
Suhtumine teistesse religioonidesse ja uskumustesse	Mittetolerantne, ainus õige uskumustesüsteem	Tolerantne, ei pea ennast ainuõigeks uskumustesüsteemiks, on üks paljudest denominatsioonidest	Mittetolerantne, sageli vaenulik. Ainult nende endi usk on ainuõige ning ainult sekti liikmed saavad päästetud.	Tolerantne, eksisteerib kooskõlas teiste rajatud uskumustega.
Suhe riigiga	Sageli tihedad ja formaalsed suhted riigiga, nt Briti kuninganna on ka Inglise Kiriku pea	Sageli puuduvad formaalsed seosed riigiga	Kriitiline, sageli vaenulik riigi ja ümbritseva ühiskonna suhtes	Puudub igasugune side riigiga.

78.  Millised on maailma jaatavad, kohanduvad ja eitavad grupid? Mis vahe neil on.

Järgnev klassifikatsioon jaotab religioonid selle järgi kuidas need näevad ümbritsevat ühiskonda ning kuidas nad reageerivad sellele:

Ø  nn Maailma eemaletõukavad grupid – peamiselt sektid, mis on ühiskonnaga vastuolus, hülgavad peamised ühiskonnas levinud väärtused ja normid ning asendavad need alternatiivsete uskumuste ja praktikatega;

Ø  nn Maailmaga kohanduvad grupid – peamiselt kirikud ja denominatsioonid, mis üldiselt aktsepteerivad ühiskonnas domineerivaid väärtuseid ja norme. Need on enam keskendunud vaimsele käitumisele, igapäevasele moraalsusele kui muudele ilmalikele käitumistele

Ø  nn Maailma jaatavad grupid – kultused, mis aktsepteerivad ühiskonda nii nagu see on ning pakuvad indiviididele võimalust olla edukas eksisteerivate väärtuste ja tingimuste raames, pakkudes selleks hingelist ja üleloomulikku jõudu, võimu.

79.  Kas religioon kaob ühiskonnast?

Tänapäeva ühiskonnas on sekularisatsioon kahesuguse iseloomuga:

1.    ühiskonna moderniseerumine toob kaasa religioossuse vähenemise ja sekularisatsiooni tugevnemise ühiskonna kõikides sfäärides;

2.    religioon jääb ühiskonna struktuuride ja ühiskonna korralduse ning isiksuse struktuuri tagajaks ja toetajaks; otsitakse uusi religioosse tegevuse vorme, tuntakse huvi uute religioonide vastu (nt Idamaiste religioonide vastu).Uued uskumused aiatavad leida elule uut tähendust, mida üldlevinud religioon pakkuda ei suuda

Lisaks eelpool toodule toetavad sekulariseerumist ühiskonnas veel:

Ø  kirik jt usuorganisatsioonid ei paku enam selliseid hoolekandeteenuseid nagu see oli varasematel aegadel – haridus, tervishoid, hoolekanne. See omakorda vähendab inimeste motivatsiooni liituda kirikuga;

Ø  massimeedia, eriti televisiooni areng. Inimesed saavad teadmisi maailma ja ühiskonna kohta massimeediast ning kujundavad oma arvamust pigem selle järgi, mida näevad, kuulevad ja loevad mujalt, mitte aga kirikust.

Kuigi mitmed teadlased väidavad, et teaduse ja tehnika võidukäiguga väheneb religiooni roll ühiskonnas märkimisväärselt, ei pea see siiski sajaprotsendiliselt paika. Religiooni tähtsus on küll vähenenud, kuid mitte nii palju, kui varem ennustati.

80.  Kuidas on tervis seotud sotsiaalse staatusega? Lk 216?

81.  Mis on võim?

Võimu üldkasutatav definitsioon pärineb Max Weberilt, kes defineeris võimu kui eesmärkide realiseerimise tõenäosust teiste tahtes olenemata.

Funktsionalistid: võim on ühiskonna tasandil võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteoreetikud: konkreetse klassi võime saavutada endale seatud eesmärke.

Võim on võime suruda teisele poolele peale oma seisukohti ja ühiskonna võime mobiliseerida ressursse oma eesmärkide saavutamiseks.

82.  Mis on autoriteetsus?

Autoriteetsus on tõenäosus, et kuuletumine käsule võetakse vastu teatud grupi inimeste poolt. (Hess, Markson ja Stein)

Autoriteet on võim, mille omajaid tunnustatakse legitiimselt ilma võimuta inimeste poolt. Inimesed kuuletuvad, sest võimukandjate ütlusi aktsepteeritakse ning neil on õigus alamatele öelda, mida ja kuidas käituda. (Browne)

83.  Nimeta erinevaid domineerimise tüüpe? Milles need seisnevad?

Weber eristas legitiimse domineerimise kolme vormi:

l  Traditsiooniline domineerimine – rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupitavade aktsepteerimisel;

l  Karismaatiline domineerimine – põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel. Karismaatilise liidrite ja järgijate vahel tekib eriline side, järgijad usuvad juhi üliinimlikesse omadustesse ja on valmis täitma tema käske kõhklemata. Sageli püüavad järgijad pärast juhi surma luua ürituse jätkamiseks mõne formaalse organisatsiooni. Weber nimetab protsessi, kus jumalik anne tõlgitakse igapäevaste võimustruktuuride keelde, karisma rutiniseerumiseks.

l  Legaalne domineerimine – Weberi järgi kõige ratsionaalsem domineerimisviis, kuna põhineb valitseja ja valitsetava vahelistel umbisikulistel sidemetel. Juhi võim on piiratud seadustega, mis kehtivad kõigi võimukandjate suhtes olenemata isiklikest omadustest või sotsiaalsest staatusest. Legaalse domineerimise puhtaimaks näiteks on bürokraatia.

84.  Mis on poliitika? Poliitika institutsioonina?

Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid.

Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse.

Funktsionalism: poliitilised süsteemid teenivad põhilist enesesäilitamisevajadust, vajadust kaitsta ühiskonna sisemist korda ja ennast välisvaenlaste eest. Et täita kaitse ja säilitamisega seotud küsimusi, on osadele grupiliikmetele antud võim kehtestada ja rakendada norme. Nt korilastel kõik täiskasvanud liikmed, keerulisemates ühiskondades vaid teatud liikmed, enamasti pigem vanemad kui nooremad ja pigem mehed kui naised.

Mida keerulisem ühiskond, seda suurem on vajadus kooskõlastada paljusid erinevaid tegevusi ja lahendada vaidlusi erinevate sotsiaalsete gruppide ja üksuste vahel. Iga ühiskond, kus on olemas avalikud varad ja suur grupp inimesi, vajab regulatsioone avalike varade kasutamiseks Vajadus juhtimise järgi on olemas – teisalt need, kellele võim antakse, kipuvad võimu enda huvides ära kasutama. Valitsev grupp muutub sotsiaalse lojaalsuse keskmeks, määrab ja kehtestab reeglid. Juhiks võib olla olenevalt ühiskonnast nõid, kuninganna, keiser, sõjaväeline diktaator, president vm.

85.  Nimeta erinevaid poliitilisi režiime ja kirjelda neid?

·           Totalitaarsed režiimid – püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid, usumehed, sõjaväelased.

Diktatuur – totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile.

Tavaliselt ühiskondades, kus puuduvad demokraatia eeltingimused: levinud kirjaoskus, majanduslik stabiilsus või võrdsuse ideoloogia.

Kontroll kultuuri üle – massiteabevahendid, kool, teater jms.

• Demokraatlikud režiimid

Erinevalt totalitaarsest eksisteerib legitiimne opositsioon. Eksisteerivad kodanikuvabadused, poliitilised mõtteavaldused, mida on õigus avaldada siis kui ollakse oma õigustest teadlikud. Erinevate parteide ja poliitiliste suundade esindatus

86.  Nimeta erinevaid avaliku arvamusega manipuleerimisvõimalusi – poliitilisi vahendeid?

Avaliku arvamusega manipuleerimine:

Propaganda – sellise valikulise info levitamine, mis arvatakse olevat soodne võimulolijatele ja mis peaks suurendama solidaarsust ja toetust liidritele;

Tsensuur – informatsiooni valikuline tagasihoidmine. Kontrollitakse millist informatsiooni elanikkonnale edastada ning millist mitte

Poliitilise opositsiooni lämmatamiseks kasutatavad vahendid:

Varjatud jälgmine, Telefonide pealtkuulamine, Posti avamine jm

l Sund, repressioon (arest, vangistus, hukkamine jm), genotsiid (kogu opositsioonis oleva elanikkonna tapmine) – sotsiaalse kontrolli viimane aste sõnakuulelikkuse saavutamiseks

87.  Mida mõistame poliitilise sotsialiseerumise all?

Protsess, mille käigus keskkonna mõjutustel ja inimese isiklike kogemuste alusel kujuneb välja inimese poliitiline orientatsioon. Oluline roll esmastel sotsialiseerimisagentidel. Oluline seos ülikoolil ja hilisemal töökohal. Nt konservatiivsed noored valivad töökoha kas äris või militaarsektoris, liberaalsemate vaadetega teaduslikus või sotsiaalsektoris.

88.  Mida nimetatakse linnastumiseks?

...tähendab suure osa elanikkonna koondumist linnadesse või eeslinnadesse, mistõttu tõuseb nende osakaal rahvastikus tervikuna. Linnadesse rändavates inimhulkades on mitmesuguse eriala ja tagapõhjaga inimesi.

Linnastumise tähtsamate karakteristikute hulka kuuluvad:

      Rahvastiku tihedus

      Rahvastiku arv geograafilises piirkonnas

      Staatuste mitmekesisus

Linnastumise mõõtühikuks on rahvaarv: paljudes maades on olemas, täpne, aitab määratleda sotsiaalse elu aspekte ning olukorda

Mõistega “linnastumine” kirjeldatakse teatud asukohas asuva elanikkonna suurust, tihedust ja mitmekesisust.

89.  Mis vahe on linna- ja maaelul? Nimeta erinevusi, erinevaid tunnuseid.

      Linnaelu omadusteks peetakse:

Agressiivsus, Maskuliinsus, Intelligents, Võim

      Maaelu omadusteks peetakse:

Perekond, Puhkus, Rahu ja vaikus, turvatunne

Linna- ja maaelu vooruste üle vaieldes domineerivad 4 teemat:

Loomulikkus – kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa;

Tuttavlikkus – võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga;

Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas;

Traditsioon – muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega

Karakteristik	Maaelu	Linnaelu
elanikkonna heterogeensus	madal	kõrge
formaalsete organisatsioonide ja teenuste kättesaadavus	madal	kõrge
tööjaotus	madal	kõrge
inimeste võimalik anonüümsus	madal	kõrge
sotsiaalsete suhete olemus	kogukondlik	Ühiskond.
sotsiaalse kontrolli tüüp	Mitteform.	formaalne
nähtavate sümbolite põhjal määratav staatuste aste	madal	kõrge

90.  Mis on linnastumist põhjustanud? Miks linnadesse koondutakse?

Enamasti on linnastumine seotud tööstuse arenguga ja tehnoloogia arenguga

a.    Tööstus nõuab rohkem tööjõudu

b.    Tehnoloogia kasutuselevõtt põllumajanduses jättis paljud põllumehed tööta

Linnastumise tõukejõuks moderniseerumine ja industrialiseerumine – muutus see, kuidas ja kus elati. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades töökäte ülejäägi ja väljarännu (tõukefaktor). Linnas loodi tööstuses, teenindavas ettevõtluses hulgaliselt uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni lahkumiseks (tõmbefaktor)

91.  Nimeta erinevaid linnastumise tüüpe? kolm mudelit

·         Linnade ökoloogia: kontsentrilise tsooni mudel...

…kirjeldab linna kui ringide seeriat, mis on ehitatud keskse südamiku ümber (tsoon 1), kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon. Järgneb üleminekutsoon (tsoon 2), kus on odavam kinnisvara ja ümbritseb äritegevuse, tööstus- ja elamispiirkondi, on nn “kulunud”. Tsoonis 3 on suhteliselt odavad elamud sinikraelistele töölistele. Tsoonis 4 kaubanduskeskused ja kallimad ühepereelamud valgekraelistele. Tsoonis 5 asub eliit, tehased ja kohalike tööliste elamud. Areng südamikust väljaspoole.

·         Linnade ökoloogia: sektormudel..

..., kus linnade kujundamise ja kasvumustrite aluseks on linna mingi füüsiline aspekt, nt liiklusteed, ebatavaline looduslik ilu vm. Linn jaotub sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja tsentraalsest ärirajoonist.

·         Linnade ökoloogia: mitmetuumaline mudel...

..eeldab, et linnal on mitu tuuma ehk keskust, millest igaüks on mõeldud erinevaks tegevuseks. Sarnane maakasutus satub ühte kobarasse. Nt ühe tuuma ümber on koondunud pangandus, teisele tootmine, kolmandale kultuur jne.

92.  Mida nimetatakse globaliseerumiseks?

...tähendab kõikide sotsiaalsete protsesside internatsionaliseerumist, sotsiaalsete ja kultuuriliste, majanduslik ja poliitiliste sidemete ühtsust. Tekib uus supersüsteem, mis on seotud ühtse staatuse ja vastutusega ning mis ei sõltu eri piirkondade majanduslikust ja poliitilisest arengust.

•       Globaliseerumisprotsess tähistab maailma muutumist järjest rohkem seotuks ja vastastikku sõltuvaks.

•       Globaliseerumine muudab maailma homogeensemaks

•       Globaliseerumine on pidurdamatu ja pöördumatu protsess

•       Globaliseerumisprotsess tähistab maailma muutumist järjest rohkem seotuks ja vastastikku sõltuvaks.

•       Sündmused, mis toimuvad tuhandete kilomeetrite kaugusel mõjutavad meie elu aning meie kohalikud sündmused avaldavad mõju teistele, kes asuvad kaugemal.

•       20.sajandi viimasel aastakümnel on maailm muutunud ühtseks sotsiaalseks süsteemiks

93.  Kuidas väljendub globaliseerumine nt majanduses? Kultuuris? Sotsiaalses elus?

•       Globaalne majandussüsteem – transnatsionaalsete korporatsioonide kaudu toimuv rahvusvaheline tööjaotus, nt auto- ja arvutitootmine.

•       Kuigi majanduslikud ja tehnoloogilised edusammud on silmnähtavad, pole suudetud piiri panna aga näljale, vaesusele ja harimatusele.

•       Vaesus kui globaalne probleem: töölised, töötud, vanurid, suured pered, ühe vanemaga pered, haiged või invaliidid. Absoluutne ja suhteline vaesus. Vaesuse feminiseerumine.